• 1. juulil teatas ERR, et Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai lahkub omal soovil 5. juulil ametist. Põhjuseks kommunikatsiooniprobleemid valitsusega, kes soovis meditsiinilist olukorda lahendada poliitiliselt.

Samal ajal oli üle Eesti müügile tulnud Telegrami 8. paberajakiri, mis keskendub koroonakriisile ja selle mõjudele, sõna said nii kodu- kui ka välismaised asjatundjad. Ajakirja nimilooks oli The Washington Timesis 28. aprillil 2020 ilmunud artikkel “Koroonaviiruse pandeemia – ajaloo suurim poliitiline pettus” (“Coronavirus hype biggest political hoax in history”), kus seisab: “Koroonaviirus võib olla tõeline, kuid reaktsioon sellele on kunstlikult üle paisutatud./—/ Aja jooksul paljastatakse, et see on poliitiline pettus.”

• 7. juulil saime Lehepunktilt teate, et Postimehe ajakirjanik Herman Kelomees soovib ajakirja müüki peatada, helistades nii Lehepunkti kui ka müügikettidesse ning pärides aru, miks sellist ajakirja müüakse ja kas see võetakse müügist maha. Aktsiooni tulemusena eemaldasid ajakirja müügist Rimi ja Coop, teised ketid kommenteerisid, et pooldavad sõnavabadust. 

Sama päeva õhtul kogunesid Belgradi parlamendihoone ees tuhanded serblased, et protesteerida valitsuse, eelkõige presidendi Aleksandar Vučići vastu, kes olevat rahva sõnul ohtlikum kui Covid-19. France24 kirjutas, et serblased protesteerisid seetõttu, et president plaanis taastada nädalavahetuseks ranged piirangud seoses koroonaviiruse levikuga. Pärast kaks päeva kestnud rahutusi otsustas valitsus rangema karantiini asemel keelata sise- ja välisruumides kogunemine enam kui 10 inimesel.

• 8. juulil andis Terviseamet teada, et kui uute nakatunute arv kahe nädala jooksul on vähemalt 300, siis asutakse kehtestama uusi piiranguid.

• 9. juulil algatasid Saksa arstid liikumise, mille nimi on “COVID-19 Parlamendiväline Uurimiskomisjon”. Algselt 500-st saksa arstist, teadlasest ja sõltumatust eksperdist koosnenud kogu kasvas mõne kuuga mitmetuhandepealiseks ning nende keskne sõnum oli siis ja on ka praegu: Covid-19 ametlik lugu ei ole tõene.

• 13. juulil avaldas ERR kokkuvõtte Šveitsi teadlase Beda M. Stadleri arvamusloost, milles ta ütles, et asjatundjad on viiruse senist kulgu ohjates jätnud olulisi seoseid kahe silma vahele. Immuunvastus viirusele on nimelt arvatust palju tugevam, juhtis Berni ülikooli immunoloogiainstituudi endine direktor ja bioloogia emeriitprofessor Stadler Šveitsi oma kriitilises ja karmisõnalises artiklis tähelepanu koroonaviiruse ning -kriisi ohjamisel tehtud vigadele. Samuti avaldas ta lootust, et kevadised hirmukülvajad avalikkuse ees vabandavad.

• 14. juulil pakuti USA-s Louisiana osariigis Alex Box staadiumil tasuta McDonaldsi eineid esimesele 500 inimesele, kes ilmusid COVID-19 testimisele.

Samal päeval teatas Boliivia senat, et seadusandjad kiitsid heaks seaduseelnõu, mis “lubab kloorioksiidi lahuse valmistamist, turustamist, tarnimist ja kasutamist koroonaviiruse ennetamiseks ja raviks”. Boliivia parlament võttis kloordioksiidi (MMS-i) Covid-19 raviks lubava seaduse vastu 5. augustil 2020.

• Alates 15. juulist võis välitingimustes toimuvatel üritustel senise 1000 asemel osaleda kuni 2000 inimest ning siseruumides toimuvate ürituste puhul tõsteti piiramäär 500 pealt 1500-ni. Samas tuli siseruumides jätkuvalt järgida 50-protsendilise täituvuse ja inimeste hajutamise nõuet.

• 16. juulil otsustasime Postimehe ajakirjanikku Herman Kelomeest tunnustada tänukirjaga, millele lisasime ka Tallinna kõige kaunimate lillekimpude valmistaja meistritöö Rotermanni lillepoest (FleuR Royale by Peter Boeijkens), Anneli Viigi käsitööšokolaadi-valiku ning kunagise Saksa tippajakirjaniku Udo Ulfkotte raamatu “Ostetud ajakirjanikud” (Reval-Buch, 2019).