• 1. veebruaril kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik, et Eesti tervishoiusüsteem ja riigiametid on koroonaviiruse tulekuks valmis.
• 4. veebruaril uuris Terviseamet haiglatest ja kiirabist nende isikukaitsevahendite laoseisu kohta ning 10. veebruaril ilmnesid esimesed signaalid kaitsevahendite tarneprobleemidest.
• 5. veebruaril tehti Eestis esimene SARS-CoV-2 test, mis osutus negatiivseks.
• 8. veebruaril ja 19. veebruaril arutasime arutasime koroonaviiruse paanikat podcast’i saatekülalistega. Jagasime rahustavaid sõnumeid. (Telegram.ee podcastid #25 ja #26)
• 11. veebruaril andis Maailma Terviseorganisatsioon viirushaigusele ametliku rahvusvahelise nime COVID-19.
• 21. veebruaril kirjutas AP faktikontroll, et sotsiaalmeedias jagatud video, millel väidetavalt näidatakse Wuhani tänavatel koroonasse surnud inimeste laipasid, pärineb hoopis Shenzheni linnast, kus mujalt pärit inimesed olid sunnitud tänavatel magama, kuna kehtestati liikumiskeeld.
• 25. veebruaril soovitas Terviseamet Hiinast ja Põhja-Itaaliast saabunutel võimalusel 2 nädalat kodus püsida. Eestis oli selleks päevaks tehtud kokku neli koroonaviirusetesti, mis kõik olid negatiivsed.
• 26. veebruaril kuulutas Leedu välja eriolukorra.
• 27. veebruaril sai kinnitust Eesti esimene uue koroonaviiruse nakatumisjuhtum. Siseminister Mart Helme ütles keskpäevases valitsuse infotunnis, et tema nooruses nimetati sellist haigust külmetuseks: “Soojad sokid jalga, hanerasv rinna peale ja sinepiplaastrid.“
• 27. veebruaril lükkas Reutersi faktikontroll ümber väite, et sotsiaalmeedias ringleval fotol lebavad tänaval kümned koroonasse surnud inimesed. Osade postituste kohaselt pärinevat pilt Itaaliast, teistel Hiinast. Tegelikult oli tegu 2014. aastast pärineva kunstiprojektiga Saksamaalt, mille raames mälestati 1945. aastal koonduslaagrites surnud inimesi.