• 1. juunist alates lubati Eestisse reisida haigustunnusteta inimestel, kes saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigist ja UK-st. Sellest päevast võis jälle õhtuti baaris ja restoranis alkoholi müüa ning lahti tehti ka kinod.
• 2. juunil ilmus Telegram.ee-s artikkel “Miks ei hävitanud 1958. ja 1918. aasta pandeemiad majandust? Tollal ei teostatud sulgemisi”.
Samal päeval toimus riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kus arutati Rahvaalgatus.ee keskkonnas algatatud pöördumist “Nõuame valitsuselt seaduse 165 SE tühistamist“. Pöördumise algataja Peeter Proosi (Vanglaplaneet.ee) suhtes algatati hiljem väärteomenetlus, kuna ta avaldas istungi salvestise. Seadust mõistagi ei tühistatud, selle raames muudetud NETS-ile keerati 2021. aastal veelgi vinti peale.
• 4. juunil anti ka teada, et valitsus otsustas maksta koroonaviiruse tõttu elu kaotanud Kuressaare haigla hooldaja perele erakorralist toetust summas 50 000 eurot.
• 5. juunil kajastas The Telegraph Itaalias laineid löönud nn oranžide vestide liikumist, kes avaldasid meelt koroonapiirangute vastu. Liikumise liider Antonio Pappalardo: “Koroonaviirus ei ole surmav, see tapab vaid üle 80-aastaseid haigeid. Aitab valedest ja pettustest, te olete hirmutanud Itaalia inimesi.”
Samal päeval ilmus Telegram.ee-s artikkel “Ajaloolane David Starkey: Valitsuse reageering koroonale on laastavam kui viirus ise”.
• 8. juunil ütlesid Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ametnikud, et sümptomiteta koroonaviiruse patsiendid ei mängi viiruse levikus suurt rolli, seades kahtluse alla osa teadlaste mured, et haigust võib olla raske asümptomaatiliste nakkuste tõttu ohjeldada.
Samal päeval alustati Tallinna sadamas ja Tallinna lennujaamas kahenädalast tasuta kiirtestimist koroonaviiruse antikehade määramiseks, milleks kasutati riigile annetatud antikehade määramise kiirteste. Testima minek oli vabatahtlik.
Lisaks oli sel päeval eetris Telegrami Podcast number 33, kus koroonapaanika valguses rääkisime vabadusest, hirmust ja propagandast Linnar Priimäega.
• 9. juunil andis Terviseamet teada ohutaseme langetamisest: hädaolukorra faasist liiguti hädaolukorra ohu faasi, sellega lõppesid ka meditsiinijuht Arkadi Popovi volitused.
Indrek Kiisler pööras samal ajal ERR-is tähelepanu Jüri Ratase käitumisele Keskkerakonna 50 000 euro annetuse skandaali valguses: “Peaminister kirjutas Facebookis, et olukord on koroonarindel taas tõsine. /—/ Miks Ratas selle postituse tegi teisipäeval, päeval, kui meil tuvastati seitse nakatunut? Vastus on kahjuks labaselt poliittehnoloogiline. Peaminister ja Keskerakonna esimees on asunud koroonakriisi riismeid ära kasutama, et hoiduda ebameeldivatest muudest teemadest.”
Samal päeval ilmus Telegram.ee-s artikkel “Kuidas Bill Gates kontrollib ülemaailmset uudistevoogu ja teostab tsensuuri”. (vt ka 14. september 2022, kui peavoolu hiiud Politico ja Die Welt avaldasid samal teemal veel mitu kraadi kangema uurimuse “Kuidas Bill Gates & Co kaaperdasid globaalse COVID-reageerimise”)
• 10. juunil vahendas Telegram.ee Vernon Colemani, briti kirjanikku, endist perearsti ja õppejõudu, kes on kirjutanud kümneid raamatuid, mida on ainuüksi Suurbritannias müüdud üle 2 miljoni eksemplari. Professor väitis artiklis, et koroonakriisi puhul on tegemist ajaloo suurima poliitilise pettusega ning ta uskus, et mitte koroonaviirus, vaid valitsus ohustab meie elusid.
• 11. juunil ilmus Telegram.ee-s artikkel “Miks PCR-testi leiutaja ei soovitaks seda viiruse diagnoosimiseks kasutada”, kus oli luubi all Kary Mullis – vankumatu HIV-i “teaduse” kriitik ja Nobeli preemia laureaat PCR-i ehk polümeraasi ahelreaktsiooni metoodika leiutamise eest. Kuigi Mullis suri enne koroonat 2019. aastal, kritiseeris ta korduvalt PCR-i väärkasutamist, nagu näiteks ajakirjas Spin juba 1994. aastal: “PCR on avaldanud suurt mõju AIDS-i või õigemini HIV-uuringutele. PCR võib muu hulgas tuvastada HIV-i ka inimestes, kelle HIV-antikehade test on negatiivne.”
• 12. juunil ilmus Telegram.ee-s kirjanik Tiia Selli arvamusartikkel “Aitab sellest meeletust desinfitseerimishullusest!”. (vt ka 14. september 2021, “Teadusnõukoja liige Andres Merits: Covid-19 vastase meetmena on desovahendid üsna kasutud”)
• 18. juunil teatas Terviseameti juht Merike Jürilo, et lahkub omal soovil ametikohalt. Valitsuse poolt oli talle ette heidetud usalduse puudumist ja mitmeid juhtimisvigu, Jürilo enda sõnul ei ole võimalik kriisi juhtimise kõrvalt samal ajal valitsusega tühistel teemadel vaielda.
Samal päeval ilmus Telegram.ee-s kokkuvõte intervjuust Dr Wolfgang Wodargiga, kes rääkis koroonaviirusega seotud inimsusevastastest kuritegudest. Muide, endine kopsuarst, pikaaegne terviseameti juhataja ja Bundestagi liige Wodarg oli mees, kes seagripi pandeemia ajal juhtis tähelepanu kriisi ärakasutamisele poliitikute ja ravimitööstuse poolt ning oli ajakirjanduses kangelane. Uue kriisi ajal võeti ta juba eos pihtide vahele ja “tühistati”.
• 19. juunil lõpetas valitsus 2+2 reegli kohustuslikus korras jälgimise nõude ja asendas selle inimeste hajutamise nõudega.
• 20. juunil tunnustas Saaremaa vald Saare maakonna teenetemärgiga Kuressaare haigla ravijuhti Edward Laanet tema panuse eest pandeemiakriisiga tegelemisel. (Vaid nädal hiljem pidi sama haigla juhatuse liige Märt Kõlli võitlema ERR-is ilmunud süüdistustega, kuigi Saaremaa oli koroonavaba. “Meie kohta käivad kuulujutud moondatakse faktideks,” ütles Kõlli.)
Samal päeval ilmus Telegram.ee-s artikkel “Uuringud kinnitavad, et 60% inimestest on COVID-19 suhtes loomulik resistentsus”.
• 22. juunil ajasime Telegrami Vodcastis 002 koroonakriisi teemadel juttu Peeter Proosiga Vanglaplaneet.ee-st.
• 23. juunil kajastas Telegram.ee uuringut Saksamaal, millest selgus, et karantiin võis tekitada 17 miljonile sakslasele majanduslikku kahju.
• 25. juunil avaldati ka Tartu Ülikooli koroonaviiruse seireuuringu neljanda laine tulemused, mille tulemustest järeldati, et tehtud leevendused ei ole kaasa toonud nakatumiste arvu kasvu.
• 29. juunil saabus trükist kaheksas Telegrami paberajakiri, mis oli alates 30. juunist saadaval kõikides hästivarustatud poodides ja kioskites üle Eesti. Värske number keskendus koroonakriisile ja selle mõjudele, sõna said nii kodu- kui ka välismaised asjatundjad.
• 30. juunil avaldas Telegram.ee uudise sellest, et Tartu Ülikoolis kaitsti hindele “A“ magistritöö Telegrami ja meie lugejate kohta. Ajakirjanduse eriala magister ja ERR-i uudistetoimetuses töötanud Kristi Sobak tõi oma töös välja, et lugejate jaoks oli väga oluline, et üldises koroonakriisi hirmu-uudiste laviinis “pakkus Telegram lugejatele vastukaaluks rahustavamana mõjunud sõnumeid”. Sobak sedastas: “Loodan, et see magistritöö on veenev argument, et alternatiivmeediat tarbivate inimeste kriitika uudisteajakirjanduse suhtes on mitmetpidi põhjendatud ja traditsioonilistel väljaannetel võib olla Telegrami edukusest nii mõndagi õppida.”
Võib-olla praeguseks hetkeks mõtled sa, et miks oli seda esimest koroonakevadet vaja siin ajakirjas nii pikalt lahti kirjutada? Aga seepärast, et järgnevad faktid Terviseameti 1. laine ametlikust raportist veel selgemalt kohale jõuaksid:
“Kokku teostati SARS-CoV-2 viiruse kandluse suhtes 26. veebruarist kuni 30. juunini 107 568 esmast testi (8% kogu rahvastikust). Nendest 1993 tulemus oli positiivne (2% esmastest testidest).” Lisaks seisab raportis: “Kokku suri COVID-19 tõttu 63 inimest.” (vt ka 30. september 2020 EPL, kus Terviseameti juht ütles, et Eestis on ainult koroonasse surnud 17 inimest).
EHK SIIS:
Esimene laine ajal saadi keskmiselt 15 positiivset testi päevas ja suri 63 inimest, mis on samapalju või vähem kui
tavaliselt gripihooajal. Palun vasta ausalt küsimusele: kas kogu see paanika ja kõik need meetmed olid õigustatud?