Foto: freepik.com
• 1. märtsil algasid Genfis läbirääkimised tulevaste pandeemiate ennetamise ja tõrje rahvusvahelise lepingu üle. Kokkulepe põhineb WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) põhikirja artiklil 19, mille kohaselt võib WHO Peaassamblee kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtta siduvad lepingud kõigi liikmesriikide jaoks. Artiklit on selle 74-aastase ajaloo jooksul kasutatud vaid korra. Kui see lepe vastu võetakse, võivad riigid kaotada kontrolli oma maal kehtestavate meetmete üle.
Samal päeval avalikustas FDA esimesed 55 000 lehte Pfizeri koroonavaktsiini dokumentidest, mida alguses sooviti 75 aastaks salastada. Muuhulgas selgus nendest, et BioNTech maksis FDA-le ligi 3 mln dollarit COVID-19 vaktsiini heakskiitmise eest.
Lätis lõpetasid kauplused koroonatõendite kontrollimise.
• 2. märtsil seisis Postimehe toimetuse juhtkirjas “Valitsuse ebaveenev koroonajutt”, et valitsuse piirangute pikendamise põhjendusi on üha piinlikum kuulata.
• 4. märtsil viidi Siim Kallase juhatusel läbi Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolek, kus toimunud hääletamise käigus anti Euroopa Komisjonile volitus pidada Eesti Vabariigi eest läbirääkimisi WHO-ga.
Samal päeval teatas rühm Eesti ööklubisid, meelelahutus- ja toitlustusasutusi, et on otsustanud oma uksed avada kõigile ilma piiranguteta alates 11. märtsist 2022, kui ülemaailmse koroonapandeemia väljakuulutamisest Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt möödus täpselt 2 aastat. Kuigi alguses liitus üleskutsega terve rida asutusi, loobusid lõpuks kõik neist avalikkuse survel oma otsusest.
Foto: freepik.com
• 5. märtsiks kaotas Austria enamiku allesjäänud COVID-19 piirangutest, ellu jäi viimata ka esimesena Euroopa Liidus vastu võetud seadus, mis oleks teinud alates 15. märtsist Covid-19 vastu vaktsineerimise kohustuslikuks.
• 6. märtsil kirjutas ERR-i portaalide juht Urmet Kook: loobugem koroonapassidest ja maskikohustusest.
Samal päeval kaotas Iirimaa kõik reisipiirangud – riiki pääses nagu enne koroonat.
• 7. märtsist alates ei pidanud belglased, kes soovisid käia restoranis, muuseumis, kinos või spordisaalis, enam näitama COVID-passi ega negatiivset testi.
Samal päeval saatis kodanik Revo Jaansoo õiguskantslerile 80 lk pikkuse taotluse, alustamaks koroonaga seotud inimsusevastaste kuritegude uurimist Eestis.
• 8. märtsil teatas Kaja Kallas, et “piirangud saab kaotada sel või järgmisel nädalal”, kuid maskikohustus jääks esialgu kehtima.
Samal päeval tunnistas Tartu maakohus kaitseväe töötaja vallandamise vaktsineerimispassi esitama jätmise tõttu ebaseaduslikuks ning mõistis välja töötaja kasuks hüvitise ja menetluskulud.
• 10. märtsil ütles Martin Kadai ERR-ile, et maski kandmine peaks olema soovitus, sest kohustuse tõendus on nõrk.
• 10.–12. märtsini kogunesid Saku suurhalli juures Kanada rekkaprotestidest inspireerunud Freedom Convoy Estonia meeleavaldajad, et “teha end kuuldavaks ja nähtavaks.”
• 11. märtsil kajastas Telegram.ee Saksamaa ja Suurbritannia uusi uuringud, mis kahtlesid vaktsineerimise kõrvalnähtude ja suremuse ametlikus statistikas.
Samal päeval kirjutas Postimees, et koroonapassist on siseriiklikult loobunud 11 riiki, kus vaktsineeritute osakaal on Eestiga võrdne või madalam ning Eesti on jäämas viimaseks Euroopa riigiks, kus jätkub siseriiklikult karm koroonapassi poliitika.
• 12. märtsil hakkas Briti tabloid Daily Mail kahtlema koroonapandeemia ohtlikkuses ning avaldas ülipõhjaliku uurimusloo “Kas vigased PCR-testid veensid meid, et Covid on ohtlikum, kui see tegelikult oli?”.
• 14. märtsist kadus Prantsusmaal enamikes avalikes kohtades vaktsineerimispassi esitamise ja maskikandmise nõue.
Samal päeval teatas Kaja Kallas Facebooki vahendusel piirangute leevendamisest (välja arvatud maskid). Martin Helme kutsus seepeale üles loobuma maski kandmisest ja nõudmisest.
• 15. märtsil kadus Eestis koroonapassi nõue ja kellaaja piirang, maskikohustus jäi.
Foto: kollaaž
Samal päeval kirjutas ERR, et endine teadusnõukoja juht Irja Lutsar peab maskinõuet mõttetuks.
SAPTK aga avalikustas kõigile kasutamiseks näidiskaebuse maskitrahvide vaidlustamiseks.
Telegrami Facebooki otse-eetris “tähistasime” 2 aasta möödumist Telegrami esimesest Facebook live´ist (12. märtsil 2020 toimunud “koroonapidu”). Muljetasime, kuidas on koroonapettus mõjunud ühiskonnale ja mida me siit järeldame.
• 16. märtsil avaldas Telegram.ee avaliku kirja Toivo Maimetsale: “Palun esitage tõendid maskikandmise vajalikkuse kinnituseks.”
• 22. märtsil kirjutas ERR, et TÜ seireuuringu kohaselt olid sel hetkel koroonaviiruse antikehad ligi 90 protsendil täiskasvanutest.
Samal päeval nentis Telegram.ee, et “Kollane riskitase on saavutatud – Toivo Maimets, on aeg loobuda maskinõudest!”
• 23. märtsil küsis Kert Kingo peaminister Kaja Kallaselt riigikogu infotunnis, et 14. märtsil koroonapassi nõude kaotamise juures jäi selgusetuks, kas passinõue kadus ka töötajatele, kelle tööandjad seda nõudsid. Kaja Kallas vastas, et see on seaduse järgi tööandjate otsustada ja nii jäi küsimus sisulise vastuseta.
• 28. märtsil tegi Tanel Kiik valitsusele ettepaneku 1. aprillist asendada avalikes kohtades maskikandmise kohustus soovitusega.
Samal päeval tõi The National Pulse välja, et Fauci COVID-liitlased suurendasid võimsalt oma investeerimistulu – pandeemia kui kullaauk?
• 29. märtsi hommikul sai Telegram.ee rõõmustava uudise osaliseks: saame 2022. aasta suvel Arvamusfestivalil läbi viia koroonakriisi teemalise vestluse.
Samal päeval läksid eetrisse Telegrami uudised pealkirjaga “2 aastat ja 2 nädalat hetkest, mil maailm 2 nädalaks lukku pandi”.
• 30. märtsil teatas BionTech, et koroonapandeemia on toonud võrreldes 2020. aastaga ligi tuhandekordse (!) kasumi. Vaktsiinitootja andmetel oli ainuüksi nende 2021. aasta puhaskasum (!) uskumatud 10,3 miljardit eurot ning käive ligi 19 miljardit eurot.
• 31. märtsil andis valitsus teada, et 1. aprillist maskikohustust veel ei kaotata.