Avalehele

SEPTEMBER 2020

Foto: pexels.com

• 1. septembrist hakati koroona riskiriikidest naasjatele lennujaamas ja sadamas pakkuma võimalust ennast testida. Esimese testimiskuu jooksul tegi Synlab lennujaamas ja sadamas 16 300 proovi ning positiivseid testitulemusi saadi 64.

Samal päeval avaldas Telegram.ee sotsiaalministeeriumist saadud vastused Avalikule Kirjale, mida ootasime neli kuud. Vastused olid poolikud ja mitteammendavad. Küll aga tunnistati, et paljud koroonameetmed kehtestati seetõttu, et “teised riigid tegid ka”.

• 2. septembril edutas Maailma Terviseorganisatsioon meest, kes lõi Rootsi nn karjaimmuunsuse strateegia ehk ühiskonna avatuna hoidmise plaani – Johan Giesecket, kes on ka riigi peaepidemioloogi Anders Tegnelli mentor. Gieseckele omistati kõrge nõuniku ametikoht nakkusohtude strateegilise ja tehnilise nõuanderühma aseesimehena.

• 3. septembriks oli Eesti koroonaäpp HOIA kasutuses olnud kaks nädalat ning selle aja jooksul oli seda alla laaditud üle 84 000 korra ning rakenduses oli end haigeks märkinud 13 inimest.

Samal päeval avaldas Telegram artikli uuringutest, mille kohaselt õhusaastel on kahjulik mõju soolestikule ning selle seostest koroonapandeemiaga. Nimelt näitasid uuringud, et pikaajaline kokkupuude õhusaastega oli “oluliselt seotud Covid-19 juhtumitega”. PS! Õhusaaste tapab igal aastal ülemaailmselt 8,8 miljonit inimest – rohkem kui koroona või suitsetamine või sõjad.

• 4. septembril avaldas Telegram.ee Pulitzeri auhinnale nomineeritud uuriva ajakirjaniku Jon Rappoporti arvamusloo koroonaviirusest ja seda puudutavast teadusest, kus ta pöörast taas tähelepanu seigale, et koroonaviirust ei ole isoleeritud selle mõiste tegelikus tähenduses.

• 6. septembril peatati AstraZeneca pressiteate kohaselt suuremahuline Covid-19 vaktsiini uuring, kui selgus, et Suurbritannias toimuvatel katsetel tuli ilmsiks tõsine kõrvaltoime juhtum. Oxfordi ülikool, kus vaktsiin välja töötati lisas, et haiguse olemust ei saa paljastada “osalejate konfidentsiaalsuse huvides”. 12. septembril teatati, et uuringud jätkuvad ja muretsemiseks pole põhjust.

• 10. septembril korraldas Eesti Päevaleht koroonakriisile pühendatud konverentsi “Koroonakriisi ehk uue reaalsusega kohaldumine”, kuhu olid kokku tulnud peavoolumeedias tuntust kogunud koroonakriisiga kokku puutunud tegelased, kellest paljud tunnistasid kevadel tehtud vigu. 

PAAR HUVITAVAT SEIKA KA KONVERENTSILT:

  • 2020. aasta kevade Eesti kuulsaim arst, Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja ja Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht dr Arkadi Popov ütles, et tema õues maski ei kanna, sest tänaval viirus niisama ei levi.
  • Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles, et “mida rohkem me testime, seda rohkem me (koroonat) praegu ka leiame.” Laane jätkas: “Eile oli ka väga huvitav diskussioon selle üle, et me teame 1% jah, testidest, et testi oma tundlikkus, kus see veapiir ongi võib-olla 1–2%. Mis tähendab seda, et see 1% on veapiir. Ja siis tekib puht teoreetiline küsimus: kas need on päris haiged või on see veapiiris valepositiivne? Ja kui me vaatame hinda, mis see 3000 testi oli üleeile, 200 000 eurot päevas, et need on kõik sellised väga sügavad mõttekohad, mille üle reaalselt võiks arutada.”

Koroonakonverentsi toimumise päeval oli ka ülemaailmne suitsiidiennetuspäev. Eestis on aastas ca 200 enesetappu ja hinnanguliselt 5000 enesetapukatset. Esimese poole aastaga kogus koroonaviirus 64 surma ja 2600 positiivset testi (NB! Positiivset testi, mitte tingimata sümptomitega haigestunut).

Samal päeval jõudis avalikkuse ette 200 Belgia arsti ja terviseeksperdi poolt allkirjastatud avalik pöördumine, kus kritiseeriti tugevalt erinevaid meetmeid, mida riik koroonakriisi haldamiseks on viimaste kuude jooksul kasutanud. Allakirjutanud kutsusid poliitikuid hindama ümber koroonakriisi meetmete eesmärke ja nende tegelikku mõju rahva tervisele, ja seda nii füüsilisest, mentaalsest kui ka emotsionaalsest aspektist. Eesti arstidest andis pöördumisele oma allkirja dr Eero Merilind.

USA-s hakkas sel päeval kulutulena levima video noorest arstist Leland Stillmanist, kes rääkis “poliitilisest teatrist” ümber koroonaviiruse, mis tema sõnul “pole kaugeltki nii virulentne ega surmav, kui algselt kujutati”. Stillman oli kriitiline ka loodava koroonavaktsiini suhtes ja ütles, et nii kiiruga välja töötatud ravimit ei tohiks kohustuslikuks teha.

• 11. septembril avaldas Telegram.ee The New York Timesi artikli “Sinu koroonaviiruse test on positiivne? Võimalik, et siiski mitte”, milles pöörati tähelepanu PCR-testide liigsele tundlikkusele ehk ebausaldusväärsusele diagnoosimisel.

• 13. septembril andis Delfi Forte sõna Tallinna tehnikaülikooli molekulaarimmunoloogia dotsendile Sirje Rüütel Boudinot’le, kes leidis, et Eestis on sel sügisel koroonaviiruse vastaste meetmetega liiga kaugele mindud ning elu võiks tavarütmis edasi minna. “Olen igati nõus sellega, et meil Eestis Covid-19 paanika on üle võlli läinud,” ütles Rüütel Boudinot Fortele.

• 14. septembrist pidid valitsuse otsusel hooldekodude töötajad ja külastajad hakkama kandma maske.

• 15. septembril seadis Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisse patsientide külastuskeelu ning hakkas nii patsientidelt kui ka töötajatelt taas nõudma kaitsemaski kandmist.

• 16. septembril sai Haridusministeerium kaebusi paljudelt lapsevanematelt erinevate koolide kohta, kus suunati lapsi karantiini Terviseameti antud juhendist palju rangemate reeglite alusel.

Samal päeval kehtestas Peipsiääre vald kahe (!) koroonapositiivse inimese tõttu mitmed piirangud, mis olid võrreldavad eriolukorra ajal kehtinutega. Ülle Madise sõnul ei olnud vallavalitsusel seaduslikku alust niivõrd karmide piirangute kehtestamiseks.

USA-s aga anti sel päeval kohtusse Ohio osariik, süüdistuseks: piiranguteks pole põhiseaduslikku ega teaduslikku alust.

• 17. septembril avaldas Telegram.ee eestikeelsete subtiitritega maailma kõige suurema jälgijaskonnaga julget infot kajastava kanali London Reali ligi 3-tunnise intervjuu kirjaniku ja uurija David Icke’iga.

Samal päeval oli Austraalia kanali Sky News eetris koroonakriisi kriitiline saatejuht Alan Jones, kes ütles, et valitsused on koroonakriisis rahvast eksitanud. Saates loeti ette Austraalia Victoria osariigi valitsuse rahandusosakonna majandusteadlase Sanjeev Sabhloki avaldus, kes teatas 10. septembril, et peale 38. aastat riigiteenistujana (18+ Indias, 19+ Austraalias), on ta otsustanud tagasi astuda, et olla vaba kodanik. “Ma töötasin 15 aastat rahandusosakonnas professionaalse majandusteadlasena, kuid riigi ametnikuna oli mul keelatud avaldada oma vastumeelsust politseiriigi suhtes, mis Victoria osariigist on saanud. Et selle vastu protestida, astusin ma tagasi,” kirjutas Sabhlok ja lisas: “On fakt, et epidemioloogilised mudelid ülehindasid riski. Ma üritasin korduvalt oma häält kuuldavaks teha, aga mind tõrjuti pidevalt.“

Koroonaterroristide FB postitused

• 19. septembril avaldas The Telegraph Edinburghi ülikooli nakkushaiguste epidemioloogia õppetooli juhataja ning Šotimaa Covid-19 nõuniku Mark Woolhouse’i arvamusloo, kus too tõdes, et “lukustusstrateegia on läbikukkunud – me peame eeskujuks võtma Rootsi”.

• 20. septembril soovitas Terviseamet edasi lükata või ära jätta kõik perekondlikud kogunemised, peod ja muud üritused.

Neil päevil hakkas internetis kulutulena levima intervjuu 16 aastat Pfizeris teadlasena töötanud dr Mike Yeadoniga, kes ütles, et pooled või isegi peaaegu kõik COVID-i testid on valepositiivsed. ““Teine laine” baseerub ebatäpsetel testidel, “pandeemia” on läbi,” leidis ta.

• 23. septembril avaldas Telegram.ee eestikeelsete subtiitritega internetis bännitud video, milles teadlane Andreas Kalcker ja Mike Adams (Health Ranger) räägivad kloordioksiidist (MMS-ist).

• 24. septembril esitasid Kultuurivaldkonna esindajad ligi 70 asutusest valitsusele ühispöördumise ja ettepanekud viiruse leviku tõkestamiseks kultuuriüritustel.

Samal päeval avaldati Sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt teostatud 10.–13. septembril toimunud küsitluse tulemused, milles leiti, et 34% pooldab meetmete karmistamist. Veel augustis oli vastav protsent 29 ja juulis 16.

• 28. septembril teatas WHO, et positiivse koroonatesti saanud surnute arv maailmas ületas miljoni piiri. Soovitame seda numbrit võrrelda teiste haigustega.

• 30. septembril avaldas Eesti Päevaleht intervjuu Terviseameti juhi Mari-Anne Härmaga, milles too tunnistas, et kuigi koroonaviiruse ametliku statistika järgi on see Eestis nõudnud 64 inimese elu, on ainult koroonaviirusest tingitud haigusesse surnud 17 inimest. Lisaks mainis naine, et tema ei karda koroonaviirust.

Scroll to Top