• 1.–10. jaanuar: Maailma Terviseorganisatsioon ehk WHO teatas aasta esimestel päevadel Wuhanis 31. detsembril 2019 uudistesse jõudnud kopsupõletikku haigestumise lainest, mida 10 päeva hiljem nimetati juba 2019. aasta uueks koroonaviiruseks – 2019-nCoV.
• 9. jaanuaril teatati Hiina meedias esimesest koroonasurmast, The New York Times vahendas uudist järgmisel päeval.
• 14. jaanuaril hoiatas Terviseamet Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada. 22. jaanuaril teatas Terviseamet viiruse levimistest väljapoole Hiinat.
• 21. jaanuaril esitasid professor Christian Drosten Charité ülikoolikliinikust ja tema uurimisrühm teadusartikli, milles esitleti 10. ja 12. jaanuaril Hiinast avalikustatud andmete (mitte reaalsete proovide) põhjal välja töötatud PCR-testimismeetodit uue koroonaviiruse tuvastamiseks. See, et testi väljatöötamisel ei kasutatud viiruse isolaate või nakatunud patsientide koenäidiseid, oli kirjas ka artikli tutvustuses:
In the present case of 2019-nCoV, virus isolates or samples from infected patients have so far not become available to the international public health community. We report here on the establishment and validation of a diagnostic workflow for 2019-nCoV screening and specific confirmation, designed in absence of available virus isolates or original patient specimens. Design and validation were enabled by the close genetic relatedness to the 2003 SARS-CoV, and aided by the use of synthetic nucleic acid technology.
Huvitav on see, et prof Drosten ja teine autor Chantal Reusken olid ise Eurosurveillance’i (ajakirja, mis võttis antud artikli eelretsenseerida) toimetuse liikmed ja väljaanne avaldas artikli absoluutse rekordajaga vaid kaks päeva hiljem, 23. jaanuaril. Antud PCR-meetodit soovitas selle artikli põhjal WHO seejärel kasutusele võtta kogu maailmas. (vt. ka 14. detsember 2020)
• 23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist ja hindas Eestis nakatumise riski väga väikeseks.
• 24. jaanuaril toimus Telegram.ee toimetuse koosolek, kus kaalusime, kas kirjutada koroonaviiruse teemadel varasematele koroonaviirustele toetudes rahustav artikkel (nagu meil kunagi olid artiklid Zika, Ebola ja leetrite kohta) või veel ootame ja vaatame. Esialgu otsustasime oodata.
• 26. jaanuaril avaldas Vanglaplaneet.ee artikli “Bill & Melinda Gates Foundation valmistus koroonaviiruse puhanguks juba kolm kuud tagasi – “18 kuuga 65 miljonit laipa””, mida vahendasime järgmisel päeval ka Telegram.ee-s.
• 28. jaanuaril avaldas ERR uudise, et Terviseameti andmetel Hiinast saabunud postipakiga koroonaviirust ei saa.
Samal päeval asus tööle Terviseameti kriisistaap ning 31. jaanuaril sai Terviseamet vahendid iseseisvalt koroonaviirust tuvastada ja tõstis nakkuse sissetoomise riskihinnangu taseme madalalt keskmisele.
• 30. jaanuaril kuulutas WHO seoses uue koroonaviiruse levikuga välja ülemaailmse tervisehädaolukorra.
• 31. jaanuaril ilmus The Guardianis AFP vahendatud foto ja artikkel pealkirjaga “Mees lamab tänaval surnuna: pilt, mis jäädvustab Wuhani koroonaviiruse kriisi”, mis oli üks paljudest hirmu tekitanud meediumitest, millele andsid värvi sotsiaalmeedias levivad videod tänaval kärbsetena surnuks kukkuvatest inimestest. (vt. ka 21. ja 27. veebruar 2020)